Kaart - Słonim (Slonim)

Słonim (transkribeerituna Slonim) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Słonimi rajooni halduskeskus. Asula nimi on leedu keeles Slanimas.

Linn asub Ščara jõe ääres. Kõige vanemad teated Ščara jõe vasakkaldal paiknevast puidust kindlusest pärinevad 11. sajandist, selle järgi on linn oletatavasti ka nime saanud (sõna «заслона» tähendas vanasti barjääri, eelposti). Hiljem on püütud Słonimi nime seostada ka elevantidega, kuid tulutult. Teine variant nime päritolu selgitamiseks on seostada seda vanabalti keelte sarnase kõlaga sõnaga madaliku kohta.

Słonimi elanikele annavad tööd toiduainetööstuse-, kergetööstuse- ja masinaehitusettevõtted; töödeldakse puitu ja lina ning valmistatakse ka mööblit.

Haridust annavad kümme keskkooli, põhikool, muusikakool ja internaatkool. Linnas on seitse raamatukogu ja kino.

Vaatamisväärsusteks on vanalinn, sealsed kirikud ja sünagoogid ning XVIII sajandil ehitatud raekoda, aga ka aastal 1922 ehitatud raudteejaamahoone. Pilku köidavad mõnedki XIX sajandil ehitatud häärberid, XVIII sajandil ehitatud Ogińskite loss on aga hävinenud.

Słonimi asulat on esimest korda mainitud aastal 1252, kuigi linna koha peal asus juba 11. sajandil puidust kindlus, mille Kiievi-Vene riik rajas leedu hõimude piirile. Kindlus käis korduvalt käest kätte, kuni 13. sajandi teisel poolel hõivas Leedu suurvürstiriik need Must-Vene alad lõplikult. Słonimi lipkond osales ka Grünwaldi lahingus.

Asula hakkas kuuluma Trakai vojevoodkonda. Aastal 1490 ehitas Kazimierz IV asulasse esimese kiriku (aastal 1775 ehitati selle asemele uus kirikuhoone, Słonimi Püha Andrei kirik). Aastal 1506 rüüstasid asulat tatarlased, kes põletasid maha ka vana puidust kindluse. Aastal 1520 läks asula Radziwillide valdusse ja sinna hakati ehitama uut kindlust.

Aastal 1531 sai Słonim Zygmunt I käest linnaõigused. Aastal 1558 kinnitati vastse linna õigus kaks korda aastas laata pidada.

Aastast 1560 oli linna omanikuks Hrehory Wołłowicz, seejärel aga (aastast 1586) Lew Sapieha. Tol ajal sai alguse ka Zamoście eeslinn. Alates 1569. aastast pärast ühinemist Poolaga hakkasid linnas misjonitööd tegema katoliku mungaordud. Mitmed mungaordud rajasid Słonimisse ka kloostrid. Aastal 1605 rajas Lew Sapieha linna esimese tikkimisvabriku. Asula tähtsusest annab tunnistust see, et Poola-Leedu seim kogunes aastail 1597–1685 just Słonimis.

17. sajandil asula tähtsus vähenes ja Venemaa tsaaririigiga peetud sõja ajal rüüstasid linna aastal 1655 Vene väepealiku Trubetski väed. Ligikaudu pooled linnaelanikud kas siis tapeti või küüditati.